Ülesanded ja tegevus
Eelarvenõukogu on sõltumatu nõuandekogu, mille ülesanne on hinnata riigi ametlikke majandusprognoose ning Eesti riigirahanduse vastavust kodumaistele ja Euroopa Liidu eelarvereeglitele.
Riigi eelarvepoliitika kujundamise aluseks olevaid majandusprognoose koostab rahandusministeerium kaks korda aastas, kevadel ja suvel, ning need koosnevad kahest osast: makromajandusprognoos ja rahandusprognoos. Eelarvenõukogu peab kahe nädala jooksul pärast prognoosi avalikustamist andma oma heakskiidu (endorsement) selle makromajanduse osale ja hinnangu riigirahanduse osale. Lisaks peab eelarvenõukogu hindama riigi eelarve- ja struktuurikavas sisalduvat majandusprognoosi ja selle eeldusi, enne kui kava esitatakse Euroopa Komisjonile. Iga kolme aasta tagant koostab eelarvenõukogu tagasivaatava analüüsi rahandusministeeriumi prognooside paikapidavusest.
Kodumaistest eelarvereeglitest on peamine valitsussektori struktuurse tasakaalu reegel. Sügiseti hindab eelarvenõukogu riigi eelarvestrateegia alusel valitsuse seatud struktuurse eelarvepositsiooni eesmärke järgmiseks neljaks aastaks. Eelarveaasta järel hindab eelarvenõukogu, kas tegelik struktuurne eelarvepositsioon vastas seatud eesmärgile. Oma hinnangutes lähtub eelarvenõukogu struktuurse tasakaalu reegli nõuetest ja eelarvepositsiooni parandamise vajadusest, kuid ei anna soovitusi, milliste tulu- või kulumeetmetega seda saavutada. Iga nelja aasta järel koostab eelarvenõukogu terviklikuma ülevaate kodumaiste eelarvereeglite ja -protsesside toimimisest.
2024. aasta majandusjuhtimise raamistiku reformiga seati Euroopa Liidu eelarvereeglites kesksele kohale netokulukasvu mõõdik ning ühtlasi laiendati eelarvenõukogude mandaati selle järelevalves. Selleks hindab eelarvenõukogu Eesti valitsussektori netokulude kasvueesmärke igal korral, kui valitsus koostab uut mitmeaastast eelarve- ja struktuurikava. Lisaks hindab eelarvenõukogu vajadusel kevaditi möödunud aasta tegelikku netokulukasvu.
Eelarvenõukogu seisukohad on avalikud ja ilmuvad publikatsioonidena eelarvenõukogu kodulehel. Lisaks tutvustab eelarvenõukogu oma seisukohti regulaarselt kohtumistel, mida ta peab kodumaiste (nt Vabariigi Valitsus, riigikogu rahanduskomisjon, rahandusministeerium, Eesti Panga nõukogu) ja välismaiste (nt Euroopa Komisjon, IMF, OECD, reitinguagentuurid) huvirühmadega. Kui Vabariigi valitsus või rahandusministeerium jätab eelarvenõukogu seisukoha arvestamata, peab ta seda avalikult põhjendama.
Seadusega ette nähtud ülesannete kõrval võib eelarvenõukogu omal äranägemisel käsitleda ka teisi Eesti majandust ja eelarvepoliitikat puudutavaid teemasid, panustades seeläbi majandusküsimuste arutelude sisukusse ja riigi rahaasjade läbipaistvusesse.
