2024. aasta eelarvepositsioon osutus oodatust tugevamaks – valitsussektori nominaalne puudujääk oli vaid 1,5% SKPst, kuigi prognoosid nägid ette ligi 3%. Eelarvepositsioon paranes peamiselt tänu kulude poolele: oodatust väiksemaks jäid nii majandamiskulud, investeeringutoetused kui ka sotsiaaltoetused.

Selle tulemusel oli struktuurne eelarvepositsioon hinnanguliselt 0,6% SKPst, mis tähendab, et struktuurselt oli valitsussektori eelarve ülejäägis. Seega ületati 2024. aasta sihiks seatud eelarvereeglite miinimum varuga.

Eelarvenõukogu hinnangul võivad majanduse tsükliline nõrkus ja eelarve tundlikkus majandustsüklile olla jätkuvalt ülehinnatud. Samuti võib 2024. aasta puudujääk veel suureneda, kui muudetakse kaitsekulude arvestust. Need asjaolud kokku tähendaksid 2024. aasta kontekstis siiski nõrgemat struktuurset eelarvepositsiooni.

Kuigi 2024. aasta andis lootust riigirahanduse paranemiseks, võib see olla ajutine, kuna Euroopa Komisjon on kehtestanud 2025.–2028. aastaks eelarvereeglitele vabastusklausli. See võimaldab Eestis kaitsekulude suurendamise eesmärgil kasvatada eelarvepuudujääki kuni 4,5%ni SKPst.

Hoolimata võimalusest suurendada eelarvepuudujääki ilma reegleid rikkumata, tooks selline samm kaasa riigivõla ja intressikulude kasvu, nagu juhtus eelmise vabastusklausli kehtimise ajal aastatel 2020–2023. Seetõttu tuleks tekkivat eelarvepuhvrit kasutada vaid riigikaitse tugevdamiseks, mitte varasemate eelarvepositsiooni tugevdavate otsuste tühistamiseks.

Lisateave:

Peter Lõhmus
Eelarvenõukogu esimees
Tel 5342 6718
E-post plohmus@eelarvenoukogu.ee