Eelarvenõukogu kiidab heaks rahandusministeeriumi 2025. aasta suvise majandusprognoosi, mis on sel sügisel peetavate eelarvearutelude alus. Prognoosist selgub, et 2025. aasta oodatust väiksem eelarvepuudujääk ei tähenda riigirahanduse olukorra püsivat paranemist.

Rahandusministeeriumi suveprognoosi järgi ulatub valitsussektori eelarvepuudujääk 2026. aastal 4%ni SKPst ja 2027. aastal 3,8%ni SKPst. Eelmise prognoosiga võrreldes on puudujääk suurem, kuna kaitsekulud kasvavad järsult, samas kui julgeolekumaksu tuluprognoosi on vähendatud.

Järgmiste aastate eelarvepuudujääk tohib ületada tavapärast piiri (3% SKPst), kuna valitsus kasutab kaitsekulude suurendamiseks Euroopa Liidu eelarvereeglite ajutist vabastusklauslit. Lisaks plaanitakse taas leevendada kodumaiseid eelarvereegleid.

Eelarvenõukogu rõhutab, et mida suuremaks kujuneb eelarvepuudujääk vabastusklausli ajal, seda suuremaks kujuneb ka eelarveparanduse vajadus selle järel.

Kui Eesti tänast kaitsevõime-eesmärki (kaitsekulude tase 5% SKPst) on võimalik saavutada väiksema puudujäägiga kui 4,5% SKPst, nagu näitab rahandusministeeriumi suveprognoos, pole puudujäägi süvendamine muude eelarveotsustega põhjendatud.

Suurema puudujäägiga kaasneks kiirem võlakoormuse ja intressikulude kasv ning väiksem eelarvepuhver, millega tulevastele kriisidele vastu minna. Suveprognoosi järgi jõuab Eesti võlakoormus 30% lähedale SKPst juba 2028. aastal.