2025. aasta riigieelarve koostamisel tegi valitsus märkimisväärseid pingutusi, et täita Euroopa Liidu ja kodumaiste eelarvereeglite nõudeid. Näiteks oli selleks otsustatud tõsta 2025. aastast tulumaksumäära ja kehtestada automaks, millele lisandusid järgmised otsused lükata edasi maksuküüru kaotamine ja kehtestada julgeolekumaks.
2025. aasta riigieelarve nägi ette nominaalset puudujääki 3% SKPst ja struktuurset puudujääki 0,9% SKPst. Need eesmärgid pidid ühtlasi tagama, et valitsussektori netokulud püsiksid 2025.‒2028. aasta eelarve- ja struktuurikavas Euroopa Liiduga kokku lepitud kasvurajal.
Tänaseks on selgunud, et nominaalne puudujääk ulatus möödunud aastal 825 miljoni euroni ehk 2%ni SKPst. Oodatust paremaks osutus nii maksuliste kui ka mittemaksuliste tulude laekumine. Valitsussektori struktuurseks puudujäägiks kujunes rahandusministeeriumi hinnangul 0,2% SKPst.
Eelarvenõukogu hinnangul tähendab see, et valitsus on saavutanud oma 2025. aastaks seatud eelarve-eesmärgid ja täitnud kodumaiste eelarvereeglite nõuded. Võttes aluseks 2025. aasta netokulukasvu, on Eesti valitsus püsinud ka Euroopa Liidu eelarvereeglite alusel kokku lepitud kulutrajektooril.
Muutunud julgeolekuoludes teavitati möödunud kevadel uuest Euroopa Liidu eelarvereeglite vabastusklauslist 2025.‒2028. aastaks. Klausel on mõeldud kaitsekulude suurendamiseks ja võimaldab ajutiselt, kuigi kindlates piirides, ületada nii 3% SKPst eelarvepuudujäägi piiri kui ka varem kokku lepitud netokulude kasvukiirust.
Eesti valitsus kavatseb vabastusklausliga kaasnevat paindlikkust lähiaastatel maksimaalselt ära kasutada, peatades selleks ajaks ka kodumaiste eelarvereeglite nõuded. Seetõttu ulatub rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi valitsussektori eelarvepuudujääk 2026.‒2028. aastal keskmiselt 4,5%ni SKPst.
Isegi kui selline puudujääk on ajutiselt lubatud, avaldab see märkimisväärset mõju Eesti riigirahandusele ja eelarvedistsipliinile. Tegemist on juba teise eelarvereeglite vabastusklausliga käesoleval kümnendil (2020‒2023, 2025‒2028). Sisuliselt tähendab see tagasiminekut Eesti riigirahanduse korrastamisel, milles oli eelnevatel aastatel tehtud suuri edusamme.
Kuna Eesti valitsus alustas kaitsekulude suurendamist varakult ja on seetõttu oma arvulist eesmärki (vähemalt 5% SKPst) saavutamas juba 2026. aastast, ei ole riigieelarve püsiv hoidmine nii suures puudujäägis sellele järgneval kolmel-neljal aastal põhjendatud.
Eelarvenõukogu hinnangul tuleks aegsasti kavandada eelarvepositsiooni parandavaid tulu- ja kulumeetmeid, et tagada püsiv katteallikas kõrgemale kaitsekulude tasemele ning aeglustada võlakasvu. See aitaks vältida liiga järsku eelarveparandust 2029. aastal, kui eelarvereeglite põhinõuded taas jõustuvad. Ka juhul, kui mõnel aastal kaitsekulude sihttase hangete edasilükkumise tõttu ei täitu, ei soovita eelarvenõukogu suurendada lisaeelarvega muid riigi kulutusi.
Eelarvenõukogu arvamus ja põhjalikum seletuskiri Eesti riigirahanduse olukorrast 2025. aastal on avaldatud siin.
Lisateave:
Peter Lõhmus
Eelarvenõukogu
esimees
Tel 5342 6718
E-post plohmus@eelarvenoukogu.ee