Eelarvenõukogu kui nõuandekogu loomise otsustavaks ajendiks said Euroopa Liidu majanduse juhtimise raamistiku muudatused, mis puudutasid ka eelarvepoliitikat. Uute eelarvenõukogude loomisele Euroopa Liidu liikmesriikides pandi alus 2011. aasta detsembris – siis võeti vastu meetmete pakett, mille raames nähti ette miinimumnõuete kehtestamine liikmesriikide eelarveraamistikule. Lisaks arvuliste eelarvereeglite kehtestamisele viidati ka riigirahanduse sõltumatu järelevalve ja analüüsi vajadusele (Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2011/85/EL).
2013. aastal jõustunud nn kaksikpaketiga täiendati ELi liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamise raamistikku. Muu hulgas nähti ette, et kõigis euroala riikides tuleb luua sõltumatu institutsioon, mis jälgiks eelarvepoliitika vastavust arvulistele eelarvereeglitele ning hindaks vajaduse korral tarvidust rakendada raamistikus toodud korrigeerimismeetmeid. Kui liikmeriigis puudub sõltumatu asutus, mis tegeleb riigi eelarvepoliitika aluseks olevate makroprognooside koostamise või kinnitamisega, kuulub ka see eelarvenõukogu ülesannete hulka. Nii on võimalik vältida seda, et eelarvestrateegia tugineb liiga optimistlikele kasvuprognoosidele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 473/2013). Kuivõrd eelarvenõukogule seatavate ülesannetega seoses on liikmesriikidele jäetud vabadus panna nõukogule ka muid kohustusi, on eelarvenõukogude funktsioonid ja volitused riigiti erinevad.
Eelarvenõukogude loomist käsitleti ka 2012. aastal Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste vahel sõlmitud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu (Treaty on Stability, Coordination and Governance) riigirahandusele pühendatud osas. See leping andis hiljem tõuke uute eelarvenõukogude loomiseks ka väljaspool euroala. 2014. aasta alguse seisuga oli eelarvenõukogu moodustatud 26 Euroopa Liidu liikmesriigis. Erandid olid üksnes Tšehhi ja Poola, kus polnud tegutsevat eelarvenõukogu või kus selle loomist ei kavandatudki.
Eelarvenõukogu peab oma ülesannete täitmiseks vastama teatud tingimustele. Eelarvenõukogul peab olema:
Need põhimõtted sõnastati juba 2012. aasta juunis avaldatud Euroopa Komisjoni teatises nr 2012/342.
Eestis kinnitati eelarvenõukogu põhikiri 2014. aasta 9. aprillil toimunud Eesti Panga nõukogu istungil. Põhikirja kohaselt on nõukogu ülesanne avaldada arvamust riigi makromajandus- ja rahandusprognooside, eelarvestrateegia ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta. Eelarvenõukogu kuueliikmeline koosseis nimetati ametisse 14. mail 2014. Eelarvenõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Eelarvenõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui viis korda aastas.
