Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi ulatub Eesti eelarvepuudujääk sel aastal 1,66 miljardi euro ehk 4,3%ni SKPst. Eeldusel, et poliitikat ei muudeta, püsib puudujääk vähemalt 4% SKPst ka järgmisel neljal aastal ja riigivõlg kasvab kiiresti 33%ni SKPst.

Hiljuti valminud koalitsioonileppes seadis uus valitsus eesmärgi asuda eelarvepuudujääki vähendama. 2023. aasta stabiilsusprogrammis on valitsus sõnastanud 2024. aastaks eesmärgi, et eelarvepuudujääk ei ületaks 3% SKPst. Kevadprognoosiga võrreldes nõuaks see eelarvepositsiooni parandamist ligikaudu poole miljardi euro võrra.

Eelarvenõukogu hinnangul on selliselt seatud eelarve-eesmärk sobilik ja selle saavutamine aitaks tagada 2024. aastal eelarvereeglitele vastavuse. Eelarvepuudujäägi vähendamine on vajalik, kuna see aitaks pidurdada Eesti võlakoormuse kasvu ja ka hinnatõusu.

Eelarvenõukogu arvates peab eelarvepuudujäägi järkjärguline vähenemine jätkuma ka pärast 2024. aastat. Seetõttu soovitab eelarvenõukogu, et valitsus tutvustaks oma pikemat plaani riigirahanduse korrastamiseks sügisel, kui asutakse koostama riigi eelarvestrateegiat aastateks 2024‒2027.