Eelarvenõukogu hinnangul suurendab selline lähenemine kindlust, et 2015. aasta valitsussektori eelarve jääb aasta lõpuks kooskõlla riigieelarve seaduses ette nähtud tasakaalu või ülejäägi nõudega.

Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi suvine makromajandus- ja rahandusprognoos nii majanduskasvu kui ka maksutulude poolest sobiv alus järgmise aasta riigieelarve eelnõu väljatöötamiseks.

Prognoosiperioodi kulude pool ei ole suvises rahandusprognoosis siiski piisavalt detailne ega anna täit ülevaadet eelarvepositsiooni kujunemisest. Riigieelarve seaduses sätestatud struktuurse eelarvetasakaalu nõuet on seetõttu raske hinnata.

Statistikaamet korrigeeris pärast rahandusministeeriumi prognoosi valmimist sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegridu, mis mõjutab hinnangut eelarve struktuurse positsiooni kohta. Muutunud vaade mineviku SKP reaalkasvule ei mõjuta aga riigieelarve tulude prognoosi.

Eelarve struktuurse positsiooni hindamiseks on otstarbekas kasutada mitut alternatiivset meetodit. See aitab maandada mõõtmisriske, mis tekivad sellest, et rahandusministeeriumi kasutatav meetod ei võta arvesse viimase paari aasta Eesti SKP struktuuri muutusi, mis on soodustanud maksude laekumist.

Eelarvenõukogu pressikonverentsi slaidid 15.09.2014

Taustinfo

Eelarvenõukogu on 2014. aastal riigieelarve seaduse alusel loodud sõltumatu nõuandekogu, mille ülesanne on anda hinnang Eesti eelarvepoliitika aluseks olevatele makromajandus- ja rahandusprognoosidele ja jälgida riigisiseste eelarvereeglite täitmist.