Raul Eamets
Eelarvenõukogu esimees

Sel kevadel täitub Eesti eelarvenõukogul viis aastat oma rollis riigi ametlike majandusprognooside hindaja ja eelarvereeglite valvurina. Ühtlasi selgub sel kevadel uue valitsuse koosseis, kelle esimesi ülesandeid on seada riigi järgmise nelja aasta eelarvepoliitika eesmärgid. Esitan siinkohal mõne tähelepaneku Eesti majandusest ja eelarvepoliitikast eelarvenõukogu senisest töökogemusest.

Majanduse pöördepunkte on raske tabada. Tagantjärele on meil alati palju tarku, kes kõik oskasid täpselt hinnata, millises tsüklifaasis majandus mingil hetkel oli. Väga jämedalt hinnangut andes ja üldistades võib öelda, et kehvematel aegadel kiputakse majanduskasvu ülehindama, parematel aegadel alahindama. Aastateks 2013−2016 ootasid prognoosijad pingsalt Eestile jõukohase (varasemast kiirema) majanduskasvu saavutamist, ent see lükkus korduvalt edasi. Seevastu kahel viimasel aastal on majanduskasv osutunud ennustatust kiiremaks. Et seekordne majanduse kõrgkonjunktuur on suure tõenäosusega läbitud, tuleb järgmisi prognoose koostades olla ettevaatlik, et mitte ülehinnata eesolevat majanduskasvu, sest ükski kasv ei ole igavene.

Majanduskasvu täpsustatud hinnang võib esialgsest suuresti erineda. Aastate 2013−2016 majanduskasv oli praeguste teadmiste järgi tunduvalt suurem, kui statistikaameti esialgsed hinnangud aasta lõppedes näitasid. Keskmiselt on selle ajavahemiku majanduse reaalkasvu hinnatud suuremaks enam kui ühe protsendipunkti võrra: 1,4 protsendi asemel 2,6 protsenti. Seega tasub olla kaalutlev ja ettevaatlik, kui esimesed majanduskasvu näitajad ei lähe hästi kokku muude majandusnäitajate või üldise tunnetusega majandusoludest. Majanduse üldise käekäigu hea indikaator on näiteks maksude laekumine. Samuti tuleb olla ettevaatlik igasuguste kvartaalsete majanduskasvu hinnangutega. Ühte kvartalit võivad väga tugevasti mõjutada ühekordsed suuremad tehingud, sest Eesti majandus on oma mastaabilt väga väike.

Vähetähtis ei ole eelneva taustal ka meie statistikaameti analüütiline võimekus. Isiklikule kogemusele tuginedes julgen väita, et statistikaametis on personali voolavus väga suur. Olles paljuski seotud sotsiaalstatistika valdkonnaga, arvan, et seal on kümne aasta jooksul kõik inimesed vahetunud, v.a üks erand. Kahjuks ei õnnestunud mul seda väidet kontrollida, sest tavakasutajale ei ole kodulehel töötajate nimekiri struktuuriüksuste kaupa kättesaadav. Eks seegi näita midagi. Osa probleemist on tõenäoliselt väikesed palgad – aastaid olid statistikaameti palgad avaliku sektori ühed madalamad.

Maksulaekumised tervikuna on kujunenud oodatust paremaks. Aastate 2013−2018 prognoosidest ilmneb, et sügisel koostatud prognoosid järgmise aasta maksutulude kohta on optimistlikumad kui kevadised ning tegelik maksulaekumine on osutunud sellest kokkuvõttes veelgi paremaks. Selles ei ole muidugi midagi taunimisväärset, kui kevadel eelarve strateegiat koostades ollakse pigem konservatiivsed kui optimistlikud. Aastatel 2013−2015 võib hea maksulaekumise taga näha nii maksude laekumist soodustavat SKP kasvu struktuuri (ehkki SKP kasvu tervikuna tollal alahinnati) kui ka maksude kogumist tõhustavaid meetmeid. Nende soodsate mõjudega ei saa aga alati ja igal aastal arvestada. Viimastel aastatel ongi maksud kasvanud majandusega paremas kooskõlas, mitte enam ennaktempos. Järelikult on majanduskasvu aeglustudes põhjust oodata ka väiksemat maksutulu.

Eesti majanduse tsüklilist seisu on reaalajas keeruline hinnata. See ei ole mingi Eesti spetsiifiline probleem, vaid iseloomustab igasuguse riigi majandust. Me oleme alati targemad tagantjärele, mitte hetkeolukorda hinnates. Kui võrrelda ministeeriumi prognoose SKP lõhe* kohta aastateks 2013−2018 ja hinnanguid praeguste teadmiste järgi, on igal aastal kaasnenud parandus ülespoole. Üldjuhul on see tähendanud negatiivse SKP lõhe asendumist positiivse SKP lõhega. Märgivahetus on tähenduslik, kuna annab poliitikakujundajatele teistsuguse signaali, milline võiks olla majandusoludega sobiv eelarvepoliitika. Kui hinnata majanduse hetkeseisu ekslikult halvemaks, võime hakata majandust turgutama hetkel, mil seda tegelikult vaja ei ole. Nii see juhtus näiteks 2017. aastal. Paljudel on veel kindlasti meeles valitsuse lisainvesteeringute kava, mis oli mõeldud majanduse turgutamiseks. Tegelik majanduskasv oli 2017. aastal aga hoopis üks viimase kümne aasta kiiremaid. Seetõttu peame tähtsaks majanduse tsüklilise seisu hindamisel vaadata SKP lõhe kõrval ka laiemat majandusnäitajate ringi. Lisaks maksudele näiteks ehitusturu arenguid, tarbijate ja ettevõtjate kindlustunnet jne.

Omaette keeruline teema on eelarve struktuurne tasakaal, mis tegelikult sõltub üks ühele eespool nimetatud tsüklinäitajatest. Eesti eelarvetasakaalu reegel põhineb struktuurse tasakaalu mõõdikul, mis võtab arvesse nii majandustsükli eripära kui erakorralisi ühekordseid eelarve tulusid ja kulusid. Nagu juba mainitud, on hinnangud majandustsükli seisule väga muutlikud. Aastate 2013−2017 põhjal ilmneb, et ministeeriumi praegune hinnang eelarve struktuursele positsioonile on eranditult kehvem kui vahetult jooksva aasta lõppedes antud hinnang. Peamine põhjus juba mainitud SKP numbrite tagantjärele korrigeerimine, mis muudab meie arusaamist SKP lõhest konkreetsel eelarveaastal. Samas, vahetult aasta lõppedes antud hinnangu täpsus on aga mitmel põhjusel väga oluline. Esiteks, selle põhjal kujundab eelarvenõukogu oma seisukoha, kas eelarvereeglid on täidetud. Teiseks, see on sisendiks järgmisteks aastateks lubatud eelarvepuudujäägi määramisel. Ülehinnates eelarve struktuurse positsiooni tugevust, on oht võtta ette kulutusi, mis tegelikult ei ole majanduse olukorda arvestades mõistlikud.

Eelarvenõukogu loodab siiralt, et meie makromajandusstatistika muutub üha täpsemaks ja järjest vähem on meil tulevikus SKP ümberarvutusi, mis muudavad tagantjärele meie arusaamist majandustsükli hetkeseisust ja eelarve struktuursest tasakaalust. Eelarvenõukogu omalt poolt aitab samuti jõudumööda kaasa täpsemate majandus- ja eelarveprognooside valmimisele.

Teisalt loodame, et poliitikud käituvad riigimehelikult ega torma kohe esimese asjana kohati ulmelisi valimislubadusi täitma, vaid teevad seda vastutustundlikult ja hetke majandusarengu perspektiive arvestades. Jõudu neile selleks!

* SKP lõhe mõõdab majanduse tegeliku ja võimetekohase taseme (pikaajalise trendi) erinevust, peegeldades seeläbi majandustsükli seisu. Majanduse kuumenemisel on SKP lõhe positiivne, jahenemisel negatiivne.

Avaldatud: 09.04.2019
Väljaanne: Postimees
Viide: https://arvamus.postimees.ee/6564963/raul-eamets-kui-tormata-siis-targalt

Artikli koostamisel kasutatud andmed on esitatud siin.