Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi moodustab Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk nii sel kui ka järgmistel aastatel vähemalt 4% SKPst, mis on varasemate hinnangutega võrreldes selgelt suurem.

Eesti riigirahanduse keeruline väljavaade tugineb rahandusministeeriumi 2023. aasta kevadisel majandusprognoosil, mis eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab piisava usaldusväärsusega Eesti majanduse lähiaastate olukorda.

Kevadprognoosi võib pidada sobivaks aluseks stabiilsusprogrammile, milles eelarvenõukogu soovib näha valitsuse kavandatavaid meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks (koos nende ligikaudse eelarvemõjuga). Rahandusministeeriumil ei olnud kevadprognoosi koostades veel võimalik nendega arvestada.

Eelmisel sügisel koostatud prognoosiga võrreldes on halvenenud nii Eesti majanduse kui ka riigirahanduse väljavaade. Selleks aastaks on rahandusministeerium vähendanud majanduskasvu ja suurendanud hinnatõusu ootust. Eelarvenõukogu hinnangul on majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus endiselt väga suur, mistõttu võivad prognoosivead osutuda tavapärasest suuremaks.

Eelarvepuudujäägi vähendamise eesmärk on eelarvenõukogu arvates põhjendatud, kuna Eesti riigivõlg on prognoosi järgi kiiresti kasvamas. 2024. aastast jõustuvad uuesti ka pandeemia alguses peatatud eelarvereeglid. Eelarvenõukogu soovitab valitsusele seada 2024. aastaks eesmärgi, et eelarvepuudujääk ei ületa 3% SKPst.