Kumb eksib, kas Euroopa Komisjon või rahandusministeerium? Eelarvenõukogu on oma arvamuses korduvalt rõhutanud, et Eesti valitsussektori struktuurse positsiooni kohta on erinevaid hinnanguid ning rahandusministeeriumi oma võib teiste taustal pidada igati arvestatavaks. Nii Euroopa Komisjoni kevadprognoosis kui ka äsja avaldatud sügisprognoosis avaldatud hinnangud Eesti valitsussektori eelarvepositsiooni kohta on teiste rahvusvaheliste institutsioonidega võrreldes üsna erinevad ning me vajame kindlasti rohkem infot selle erinevuse põhjuste kohta.

Millest need erinevused ikkagi tulla võivad? Komisjoni metoodiline lähenemine ei ole detailides paraku nii avatud, et kõrvalseisja saaks seda järele teha. Selge on vaid see, et Komisjoni hinnangul on Eesti majanduse tootmispotentsiaal väiksem kui rahandusministeeriumi arvates, ning seetõttu peaksid ka kulutused eelarve struktuurse tasakaalu saavutamiseks olema väiksemad.

Samas on oluline rõhutada, et nii keerulise näitaja nagu struktuurne eelarvepositsioon rakendamine igapäevaelus eeldab majandustsükli pidevat hindamist. See võibki osutuda väga keeruliseks ning vaidlusi tekitavaks ja sellest ei tohiks teha liiga dramaatilisi järeldusi.

Kas kavandatav riigieelarve tuleks uue info valguses oluliselt ümber teha? Eesti riigieelarve seadus nõuab valitsussektori eelarvepositsiooni vähemalt struktuurses tasakaalus hoidmist, kuid sama seadus iseenesest ei täpsusta, millise metoodika järgi eelarve struktuurset positsiooni hinnata tuleb.

Hinnangute paljusust silmas pidades soovitas eelarvenõukogu käesoleva aasta septembris struktuurse positsiooni hindamiseks kasutada mitut alternatiivset meetodit. Erinevate metoodikate järgi ei ole välistatud, et valitsussektori eelarve ülejääk tuleb 2015. aasta lõpuks praegu kavandatust väiksem või on 2015. aastal väike struktuurne puudujääk. Seetõttu soovitas eelarvenõukogu, et valitsussektori struktuurse positsiooni eesmärk ei kujuneks väiksemaks kui 0,8 protsenti SKT suhtes, mis maandaks ka võimalikke mõõtmisriske. Sellest soovitusest on valitsus kinni pidanud.

Tulude ja kulude prognoosimisel tuleb jälgida nii Eesti kui maailmamajanduses toimuvat. Euroopa Komisjoni teistsugune eelarve tasakaalu hindamise metoodika ei muuda iseenesest seda, kui täpselt on prognoositud maksutulusid või mõnda kulurida. Eelarvenõukogu hinnangul on eelarve aluseks olev majandusprognoos üsna realistlik.

Meie hinnangul ei ole tulude prognoosi suurendamine otstarbekas ja kulude puhul peaks iga kulurea suurendamist tasakaalustama mõne teise kulurea vähendamine, et eelarve kogukulud ei kasvaks.

Avaldatud: 14.11.2014
Väljaanne: Postimees