Avalik seminar riigirahandusest

Eelarvenõukogu avalik seminar 12. märtsil kell 9.00‒12.30 Eesti Pangas

„KUIDAS ÜHILDADA SUUREMAD KAITSEKULUD JA KORRAS RIIGIRAHANDUS?“

Prognooside järgi on Eesti lähiaastate eelarvepuudujääk suur ja riigi võlakoormus kiire kasvu teel. Euroopa Liidu eelarvereeglid lubavad kaitsekulude suurendamiseks kavandada tavapärasest suuremaid eelarvepuudujääke kuni 2028. aastani. Seejärel jõustuvad uuesti nii Euroopa Liidu kui ka kodumaiste eelarvereeglite põhinõuded, mis praeguste eelduste järgi nõuaksid mahukat eelarveparandust. Seega tuleb poliitikakujundajatel ühildada suuremad kaitsekulud korras riigirahandusega, mis aga eeldab hoolikat analüüsi ja keerulisi otsuseid riigieelarve tulude ja kulude poolel.

AJAKAVA

I SISSEJUHATUS

8.45 avatakse sissepääsuks Eesti Panga külaliste pääsla

9.00‒9.15 tervituskohv Eesti Panga Iseseisvussaalis

9.15‒9.30 eelarvenõukogu esimehe Peter Lõhmuse avakõne

II ESITLUSED

9.30‒10.10 Mika Sainio (Soome riigikontroll) Soome riigirahandusest

Soome riigivõlg hakkas hoogsalt kasvama 2008.‒2009. aasta üleilmse majanduskriisi ajal ning ulatub tänavu juba 90%ni SKPst. Mis on eelarvepoliitikas suure võlakoormuse oludes teisiti ja millised väljakutsed esinevad selle vähendamisel?

10.10‒10.50 Niklas Frank (Rootsi eelarvenõukogu) Rootsi riigirahandusest

Pärast 1990. aastate finantskriisi suutis Rootsi oma võlakoormust edukalt vähendada ja riigivõlga on suhteliselt väikesena (30‒40% SKPst) hoitud juba viimased 20 aastat. Mis on olulised tegurid, et võlavähendus oleks edukas ja võlakoorem püsiks väike?

10.50‒11.30 Raoul Lättemäe (rahandusministeerium) Eesti riigirahandusest

Eelarvestrateegias seatud trajektoor suurendab Eesti riigivõla 2029. aastaks 35%ni SKPst ja kursimuutuseta jätkuks hoogne kasv ka edaspidi. Kui suureks kujuneb eelarveparanduse vajadus ja millised eelarvereeglid hoiaksid Eesti riigirahanduse korras?

III ARUTELU

11.30‒12.20 aruteluring Eesti eelarvepoliitika võtmeküsimustest ja valikukohtadest

Arutlevad: Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Maris Lauri (Reformierakond), Mihkel Nestor (SEB) ja Madis Toomsalu (endine LHV juht)

Arutelu juhib: eelarvenõukogu aseesimees Viljar Arakas

Olles kuulnud Soome ja Rootsi kogemustest riigivõlaga ning saanud ülevaate Eesti riigirahanduse hetkeseisust ja väljavaatest, arutame järgnevate võtmeküsimuste üle:

• Kuidas ühildada suuremad kaitsekulud ja korras riigirahandus?
• Kui suureks kujuneb riigirahanduse korrastamise vajadus pärast vabastusklausli lõppu?
• Kas eelarvepuudujäägi vähendamisel tuleks vaadata tulude või kulude poolele?
• Kuidas vähendada puudujääki nii, et majandus ei saaks kahjustada ja ka avalikkus seda toetaks?
• Mida õppisime 2023.‒2025. aasta kogemusest riigirahanduse korrastamisel?
• Millised arvulised eelarvereeglid oleksid Eestile pikemas plaanis sobilikud?
• Mida on Eestil õppida Soome ja Rootsi riigirahanduse lähiajaloost?

12.20‒12.30 eelarvenõukogu esimehe Peter Lõhmuse kokkuvõte

Seminari korraldab eelarvenõukogu koostöös Eesti Pangaga. Kohapeal saab osaleda kutsetega, aga kõik huvilised saavad jälgida seminari ülekannet Eesti Panga sotsiaalmeediakanalites. Välisesinejate esitlused on inglise keeles, ülejäänud seminar eesti keeles. Lisainfot seminari korraldusest saab eelarvenõukogu sekretariaadist (info@eelarvenoukogu.ee).