Riigi eelarvestrateegia ja selles seatud struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgid tuginevad rahandusministeeriumi kevadisele majandusprognoosile. Oma arvamuses 2016. aasta kevadprognoosi kohta järeldas eelarvenõukogu, et see ettevaade tugineb üsna optimistlikele välisnõudluse ja hindade kasvu eeldustele ning rahandusprognoosi puhul on tõenäolisem maksutulude alalaekumine. Lisaks ei saa välistada, et sel ja järgmisel aastal on Eesti majanduse potentsiaalne tase, mis mõjutab struktuurset eelarvepositsiooni, üle hinnatud. Seetõttu võib valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon osutuda prognoositust nõrgemaks. 

Aeglasest majanduskasvust hoolimata on viimaste aastate palgakulude ja eratarbimise kasv olnud kiire ning maksulaekumine hea. Struktuurse tasakaalu hindamise alternatiivsed meetodid viitavad seetõttu võimalusele, et struktuurne eelarvepositsioon jääb puudujääki. Pidades silmas ebakindlust majanduse tsüklilise seisu ja struktuurse eelarvepositsiooni hindamisel on mõistlik seada eesmärgiks struktuurse tasakaalu saavutamine väikese varuga.

Eelarvenõukogu arvamus ja põhjalikum seletuskiri on esitatud siin: Arvamus struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkidest.pdf

Lisateave:
Raul Eamets
Eelarvenõukogu esimees
Tel: 514 0082
E-post: raul.eamets@ut.ee

Taustinfo

Igal kevadel uuendatavas riigi eelarvestrateegias esitatakse valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgid järgmiseks neljaks aastaks. Riigieelarve seaduse järgi esitab eelarvenõukogu oma arvamuse struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta enne riigi eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi kinnitamist, lähtudes eelarvereeglitest ja eelarvepositsiooni korrigeerimise vajadusest.