Teisalt tuleb tunnistada, et Eesti riigi avaliku sektori võlakoormus on Euroopa Liidus konkurentsitult kõige väiksem ning valitsussektori eelarve on viimase 15 aasta jooksul olnud enamasti ülejäägis.

Ettevaates suurendab see valitsuse valikuvabadust mistahes ootamatuste korral ning võimaldab teostada stabiilset ja kodanikele etteaimatavat eelarvepoliitikat. Teiste Euroopa riikide kogemus näitab, et sellise tugeva positsiooni saavutamine ja hoidmine ei ole kerge.

Kiusatus rohkem kulutada on suurem just headel aegadel, kui maksutulu kasv ja soodsad laenutingimused seda võimaldavad. Euroopa riikide võlakriis on hoiatav näide sellisest olukorrast. Tagamaks riigirahanduse kestlikkust ning Kreeka-taoliste juhtumite mitte kordumist, leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku valitsussektori eelarve tasakaalu tagavates reeglites. Järgmise aasta Eesti riigieelarve on esimene, mis valmib uue raamistiku alusel.

Eelarvereeglid annavad eelarvepoliitika kavandamiseks selgemad sihid. Nii näiteks on pärast hiljutisi langusaastaid Eesti SKT aastane reaalne majanduskasv kõikunud 1,6 protsenti ja 8,3 protsenti vahel ning maksutulude kasv on püsinud vahemikus 5,5–8 protsenti.

Valitsussektori eelarve on aga 2012. aastast alates olnud väikeses, SKT suhtes kuni 0,5%ni ulatuvas puudujäägis ning see saldo ei ole juba mitu aastat näidanud paranemise märke. Uus riigieelarve seadus paneb paika miinimum­eesmärgi ja sätestab, et valitsussektori eelarve peab olema vähemalt struktuurses tasakaalus. Sellest nõudest lähtudes on koostatud ka 2015. aasta riigieelarve.

Struktuurse tasakaalu nõue tähendab, et valitsussektori eelarve peab olema tasakaalus üle majandustsükli, st headel aegadel ei kulutata kõiki tulusid ära ning halbadel aegadel lubatakse teatud kuludel (eeskätt kõikvõimalikud sotsiaalkaitse kulud) kasvada.

Eelarve struktuurse tasakaalu näitaja on puhastatud majandustsükli mõjudest ning igasugustest ühekordsetest ja erakorralistest tuludest-kuludest ning võimaldab paremini hinnata riigi rahanduse tegelikku seisu. See näitaja on kesksel kohal ka Euroopa Liidu raamistikus.

Kuigi eelarve strateegilise tasakaalu idee kõlab teoorias hästi, võib selle konkreetne eesmärgistamine praktikas keeruliseks osutuda. Nimelt on majandustsükli seisu hindamiseks olemas mitmeid võrdväärseid meetodeid, mis võivad anda lahknevaid tulemusi.

Reeglitel põhineva eelarvepoliitika elluviimise toetamiseks otsustasid Euroopa Liidu liikmesriigid luua iseseisvad ja sõltumatud nõukojad ehk eelarvenõukogud. Eestis loodi selline nõukogu selle aasta kevadel.

Senise tegevuse jooksul on Eesti eelarvenõukogu avaldanud arvamust struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide saavutamise kohta 2013. aastal ning rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohta. Viimases arvamuses rõhutas eelarvenõukogu, et 2015. aasta struktuurne ülejääk võib olla ülehinnatud.

Seetõttu ei tohi riigieelarve eelnõu seletuskirjas ära toodud ja SKT suhtes 0,8 protsenti moodustavat struktuurset ülejääki käsitada sellise eesmärgina, millest on veel taganemisruumi.

Järgmiseks aastaks koostatud riigieelarve kava ei ole mingi hädaaja eelarve. Riigieelarve maksutulude kasvuks on 2015. aastal kavandatud 6,1 protsenti.

Maksude kavandatav laekumine on kooskõlas rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga, mille järgi enam maksustatud SKT komponendid kasvavad keskmisest kiiremini. Samuti toetavad maksude laekumist maksukogumise tõhustamiseks ette võetud sammud.

Prognoositud SKT reaalkasvuga võrreldes on maksulaekumised nii 2014. kui ka 2015. aastal olnud isegi väga head. Täiesti põhjendatud on küsimus, kas me ei peaks  teatud osa maksutuludest käsitama „ajutise ülelaekumisena“. See tähendab, et ei ole täit kindlust selles, kas menetluses olev 2015. aasta riigieelarve eelnõu valitsussektori jaoks üldse struktuurset ülejääki tähendab. Tõe saame paraku teada alles tagantjärele.

Üheks murekohaks on ka liigne optimism ELi raha kasutamise suhtes. Teatavasti lõppevad eelmise ELi eelarveperioodi raha kasutamise tähtajad 2015. aasta keskel. Varasemaid kogemusi arvestades on ilmselt natuke naiivne loota, et samast hetkest suudetakse hakata kasutama uue perioodi raha. Tõsi, eelarve tasakaalu seisukohast see väga oluline ei ole, sest ELi raha kajastub nii tulude kui kulude poole peal.

Eelöeldut arvesse võttes oleks natuke vastutustundetu eeldada või loota eelarvekava aluseks oleva majandusprognoosi pealt veelgi suuremat maksulaekumist.

Kuigi eelolevad valimised võivad tekitada riigikogu liikmetel soovi suunata lisaraha erinevatesse valdkondadesse ja piirkondadesse, on oluline meeles pidada, et mistahes kulusid suurendavad otsused on võimalikud vaid teiste kulude vähendamise arvel. Ainult nii on võimalik vältida riski, et järgmise aasta valitsussektori eelarve rikub riigieelarve seaduses ette nähtud tasakaalu või ülejäägi nõuet.