• Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos kirjeldab usaldusväärselt Eesti majanduse väljavaadet ja sobib riigieelarve väljatöötamise aluseks
  
• Eelarvenõukogu soovitab kavandada 2019. aastaks väikese struktuurse ülejäägi
  

Eelmisel aastal kujunes välisnõudluse kasv oodatust kiiremaks ja see võimaldas tõsta Eesti majanduse kasvuprognoosi. Nüüd on aga esile kerkinud mitu tegurit, mis võivad välisnõudluse kasvu aeglustada. Esiteks on maailmas suurenemas väliskaubanduslikud piirangud ja teiseks on sel aastal pingestunud mitme suurema areneva riigi majandusolukord. Seetõttu on majanduse reaalkasvu langetamine rahandusministeeriumi prognoosis põhjendatud.

Eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab rahandusministeeriumi 2018. aasta suvine makromajandusprognoos piisava usaldusväärsusega Eesti majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaadet ning on kooskõlas mitme teise institutsiooni prognoosiga.

Maksutulude kasv jääb kiireks ka järgmisel aastal. Eelarvenõukogu hinnangul on maksude üle- ja alalaekumise riskid tasakaalus ning kokkuvõttes võib rahandusprognoosi pidada sobivaks aluseks järgmise aasta riigieelarve väljatöötamisele. Peamistest maksuliikidest võib tööjõumaksude laekumine olla isegi oodatust kiirem, kuid käibemaksu laekumise puhul on tõenäosem alalaekumise risk.

Eelarvenõukogu hinnangul on Eesti majanduse tsükliline olukord rahandusministeeriumi hinnangust parem. Majanduse kõrgkonjunktuurist annab tunnistust kiire palgakasv, töötuse madal tase, suur vabade ametikohtade arv ning niigi kõrge hõivemäära jätkuv tõus. Tavapärasest selgelt paremale majandusolukorrale viitavad ka ettevõtjad. See toob kaasa pisut erinevad hinnangud eelarve struktuurse seisu kohta.

Rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi on valitsussektori eelarvepositsioon 2019. aastal struktuurses puudujäägis 0,2% SKPst. Eelarvenõukogu soovitab 2019. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel parandada valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni suvise prognoosiga võrreldes vähemalt 0,4 protsendipunkti SKPst ehk umbes 100 miljoni euro võrra.

Eelarvenõukogu soovitus on tingitud kahest tegurist. Esmalt tuleks eelarvepositsiooni parandada 0,2 protsendipunkti, et kinni pidada riigi eelarvestrateegias seatud struktuurse tasakaalu eesmärgist. Seejärel soovitame eelarvepositsiooni parandada veel vähemalt 0,2 protsendipunkti, kuna praeguses majanduse kõrgkonjunktuuris ei ole mõistlik struktuurset eelarvepositsiooni selle aasta omaga võrreldes lõdvendada. 2018. aastaks ootab rahandusministeerium struktuurset ülejääki 0,2% SKPst.

Seega soovitab eelarvenõukogu võtta 2019. aastaks vastu riigieelarve, mis seab valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgiks väikese ülejäägi.

Eelarvenõukogu arvamus ja põhjalikum seletuskiri rahandusministeeriumi 2018. aasta suvise majandusprognoosi kohta on esitatud siin: pdf

Riigieelarve seaduse järgi peab eelarvenõukogu andma kahe nädala jooksul oma hinnangu rahandusministeeriumi suvise makromajandus- ja rahandusprognoosi kohta, mis on aluseks järgmise aasta riigieelarve väljatöötamisele. Eelarvenõukogu tutvustas oma arvamuse põhisõnumeid 19. septembri valitsuskabineti nõupidamisel.

Lisateave:
Raul Eamets
Eelarvenõukogu esimees
Tel: 514 0082
E-post: raul.eamets@ut.ee