Riigieelarve seaduse järgi peab eelarvenõukogu andma kevadel oma hinnangu nii rahandusministeeriumi majandus- ja rahandusprognoosi kui ka riigi eelarvestrateegias kavandatava valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni kohta. Sel aastal valmisid need dokumendid väga väikese ajavahega ja seetõttu on eelarvenõukogu koondanud mõlemad arvamused ühte väljaandesse.

• Rahandusministeeriumi kevadprognoos kirjeldab piisava usaldusväärsusega Eesti majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaadet.
• Eelarvenõukogu ei ole nõus rahandusministeeriumi hinnanguga majandustsükli seisule.
• Eelarvenõukogu hinnangul kujuneb järgmise aasta struktuurne puudujääk kavandatust suuremaks.
• Eelarvereeglite usaldusväärsuse huvides ei tohiks neid nii sagedasti muuta.

Rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadprognoos kirjeldab piisava usaldusväärsusega Eesti majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaadet ning on kooskõlas mitme teise prognoosija ettevaatega. Eelarvenõukogu ei ole aga nõus rahandusministeeriumi hinnanguga majandustsükli seisule ja maksutulude prognoosiga. Seetõttu leiab eelarvenõukogu, et järgmise aasta valitsussektori struktuurne puudujääk kujuneb eelarvestrateegias kavandatust suuremaks.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi toimib Eesti majandus praegu allpool oma potentsiaalset taset ning SKP lõhe sulgub täielikult 2020. aastal. Kuna tööturunäitajad (kiire palgakasv, suur hõive) viitavad majanduse heale olukorrale, võib Rahvusvahelise Valuutafondi ja eelarvenõukogu hinnangul olla käesoleva aasta SKP negatiivne lõhe väiksem ja sulguda juba 2018. aastal. Seetõttu on küsitav, kas praeguses majandustsüklis on majanduse stimuleerimiseks vaja lisameetmeid.

Valitsussektori struktuurse puudujäägi soovitud tasemel hoidmine eeldab maksutulude kiiret kasvu. Eelarvenõukogu hinnangul on maksutulude prognoos liiga optimistlik, sest kavandatavate maksumuudatuste suur arv ja nende rakendamise keerukus (mh Riigikohtus vaidlustatud seadusemuudatused) kasvatab võimalikke maksutulude prognoosivigu.

Riigi 2018.−2021. aasta eelarvestrateegia järgi on valitsussektori kavandatav struktuurne eelarvepositsioon järgmisel kolmel aastal puudujäägis, ulatudes 2018. ja 2019. aastal 0,5%ni SKPst. See on praegu kehtiva riigieelarve seadusega vastuolus.

Eelarvenõukogu on teadlik valitsuse kavatsusest muuta eelarvereeglit nii, et varem kogunenud struktuurse ülejäägi arvel tohib lubada kuni 0,5%ni SKPst ulatuvat struktuurset puudujääki. Ka eeldusel, et riigieelarve seadusesse tehakse vastavad muudatused, kujuneb 2018. aasta struktuurne puudujääk eelarvenõukogu hinnangul suuremaks, kui seadusega lubatud.

Riigieelarve seaduse kavandatavad muudatused on ette valmistatud väga lühikese aja jooksul ja tähistavad põhimõttelist muutust lõdvema eelarvepoliitika lubamise suunas. Arvestades, et viimati muudeti riigieelarve seadust vaid kolm aastat tagasi, on eelarvereeglite usaldusväärsuse tagamiseks soovitatav tulevikus nii sagedastest muudatustest hoiduda.

Eelarvenõukogu arvamus ja põhjalikum seletuskiri rahandusministeeriumi 2017. aasta kevadise majandusprognoosi ja riigi 2018.−2021. aasta eelarvestrateegias kajastatud struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta on esitatud siin: Eelarvenõukogu arvamus kevad 2017.pdf

Lisateave:
Raul Eamets
Eelarvenõukogu esimees
Tel: 514 0082
E-post: raul.eamets@ut.ee