co

Suuremahuline eelarvepuudujääk peaks jääma vaid kriisiaja meetmeks 29. september 2020

Riigi eelarvestrateegia 2021‒2024 järgi on Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk sel aastal 1,75 miljardit eurot ja 2021. aastal koguni 1,9 miljardit eurot (ehk 6,6‒6,7% SKPst). Seejärel hakkab puudujääk vähenema ja valitsuse eesmärk on, et 2024. aastal ulatuks see 2,5%ni SKPst.

Valitsus ei ole seadnud arvulist eesmärki puudujäägi suurusele sel ja järgmisel aastal, mil eelarvereeglite järgimine on Euroopa Liidus ajutiselt peatatud. Kuna nii majanduslanguse põhi kui ka kulukamad majanduse abimeetmed jäävad 2020. aastasse, ei ole eelarvenõukogu hinnangul 2021. aastal eelarvepuudujäägi suurendamine põhjendatud.

2022. aastal, kui majandus on prognoosi järgi saavutanud oma kriisieelse taseme, ulatub eelarvepuudujääk 1,6 miljardi euroni (ehk 5,4% SKPst). Eelarvenõukogu hinnangul ei ole alates 2022. aastast eelarvepuudujäägi 3% piiri ületamine enam põhjendatud.

Eelarvenõukogu soovitus valitsusele aastateks 2023‒2024 on taastada struktuurne eelarvetasakaal. Alates 2022. aastast hakkab valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk küll vähenema, kuid ei saavuta 2024. aastaks veel tasakaalu.

Eelarvepositsiooni parandamiseks kriisi järel kavatseb valitsus ellu viia miljardieurose kulude kokkuhoiu kava, millest koguni pool rakendatakse 2024. aastal. Paraku ei selgu eelarvestrateegiast, milliste meetmetega kulude kokkuhoid saavutatakse. Seetõttu on eelarvenõukogu hinnangul kaheldav ka 2024. aastaks seatud eelarve-eesmärgi saavutamine.

Riigi eelarvestrateegias 2021‒2024 kavandatav eelarvepositsiooni parandamine ei ole seega eelarvenõukogu hinnangul piisavalt jõuline ja tugineb osaliselt meetmetele, mida alles hakatakse välja töötama.

Eelarvenõukogu hinnangul on tähtis, et ettevaates viiakse valitsussektori kulud paremasse kooskõlla oodatavate tuludega ja majanduse toetamine suuremahulise eelarvepuudujäägiga jääb vaid kriisiaja meetmeks. Laenurahaga jooksvate kulude katmine pole kriisijärgsel ajal otstarbekas ega pikaajaliselt jätkusuutlik.

Eelarvenõukogu põhjalikum seletuskiri on esitatud siin.

Lisateave:
Raul Eamets
Eelarvenõukogu esimees
Tel: 514 0082
E-post: raul.eamets@ut.ee

Eelarvenõukogu ülesanne on hinnata riigi eelarvestrateegias järgmiseks neljaks aastaks seatud eelarve-eesmärke, lähtudes eelarvereeglitest ja eelarvepositsiooni parandamise vajadusest. Sel aastal valmis eelarvestrateegia erandlikult sügisel, sest kevadel valitses pikaajaliste eelarveplaanide tegemiseks liiga suur ebakindlus. 2020. ja 2021. aastal on eelarvereeglite järgimine koroonakriisi tõttu ajutiselt peatatud.