Eelarvenõukogu kiidab heaks rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadise majandusprognoosi, mille järgi on Eesti riigirahanduse olukord kujunemas väga keeruliseks. Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele.

Eesti eelarvepoliitika on olnud majandust toetava hoiakuga, s.t riigieelarve on kavandatud suure puudujäägiga, juba alates 2020. aastast. Selle ajaga on Eesti valitsussektori võlg suurenenud 5 miljardi euro võrra. Eelarvenõukogu hinnangul ei saa riigirahanduse korrastamist kauem edasi lükata.

Kuna 2023. aasta eelarvepuudujääk oli suurem kui 3% SKPst ja kevadprognoosi järgi ületab puudujääk 3% SKPst ka tänavu, siis ohustab Eestit juba sel kevadel Euroopa Liidu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Menetlusega kaasneks mainekahju korras riigirahanduse poolest tuntud riigile. Seetõttu peab eelarvenõukogu oluliseks puudujääki vähendada juba käesolevast aastast.

Kevadprognoosis ei ole arvestatud tulusid suurendavate ja kulusid vähendavate meetmetega, mida valitsus tutvustas sügisel eelarvestrateegias. Kui nendega arvestada, siis ei ületaks eelarvepuudujääk 2025. aastal enam 3% SKPst ja see väheneks ka edaspidi. Paraku on nende meetmete jõustumise osas palju ebakindlust ning eelarvenõukogu soovitab valitsusel selgitada, kuidas eelarveparandusega jätkatakse.

Kokkuvõttes on rahandusministeeriumi kevadprognoos eelarvenõukogu hinnangul sobiv alus valitsusele stabiilsusprogrammi koostamisel, et seada nõudlikud eelarve-eesmärgid järgmiseks neljaks aastaks.

Eelarvenõukogu arvamus ja põhjalikum seletuskiri on avaldatud siin.

Lisateave:
Peter Lõhmus
Eelarvenõukogu esimees
Tel: 5342 6718
E-post: info@eelarvenoukogu.ee