Eesti majandus on taastunud koroonakriisist oodatust paremini ning rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 9,5% ja järgmisel aastal 4%.

Kui kevadel hindas eelarvenõukogu, et majanduskeskkond võib kujuneda rahandusministeeriumi prognoosist paremaks, siis sel korral on eelarvenõukogu hinnangul võimalik, et 2021.‒2022. aasta majanduskasv kujuneb prognoositust aeglasemaks.

Seda peamiselt põhjusel, et vaktsineerimisega seotud ootused majanduse kiire taastumise suhtes nii Eestis kui ka mujal maailmas ei pruugi täituda ning tootmissisendite ja tarbekaupade tarnekindluse paranemine võib võtta oodatust rohkem aega.

Seetõttu soovitab eelarvenõukogu 2022. aasta riigieelarve koostamisel arvestada ka rahandusministeeriumi majandusprognoosi riskistsenaariumiga, kus nähakse ette majanduskasvu järsemat aeglustumist järgmisel aastal.

Sellegipoolest on majanduse ja riigirahanduse väljavaade paranenud ja valitsusel tuleks seada nõudlikumad eelarve-eesmärgid, kui kevadel riigi eelarvestrateegiat koostades. Eelarvenõukogu hinnangul ei ole eelarvereeglite vabastusklausel Eesti oludes enam järgmisest aastast põhjendatud.

Rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi on valitsussektori eelarvepositsioon 2025. aastaks nominaalses ja struktuurses tasakaalus, kuid prognoosis ei ole veel arvestatud kõigi kevadel riigi eelarvestrateegias tehtud otsustega (näiteks keskmise pensioni tulumaksuvabastus). Nendega arvestamisel kulude kasv kiireneb ja eelarvetasakaal nõrgeneb. Kulusurvet lisavad veelgi avaliku sektori palgatõusu ootused ja kiirenenud hinnatõus.

Prognoosi järgi püsib eelarvepoliitika majandust toetav, sest valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk ulatub järgmisel neljal aastal kokku ligikaudu ühe miljardi euroni ja kasutada on rekordmahus välistoetusi. Täiendavat eelarvetuge sellest suurema eelarvepuudujäägi näol Eesti majandus eelarvenõukogu hinnangul ei vaja.

Majanduse täiendav stimuleerimine oludes, kus see juba toimib oma võimetekohasel tasemel või isegi ajutiselt üle selle, võib lühiajaliselt vähendada elanike ostujõudu ja pikaajaliselt kahjustada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Eelarvenõukogu arvamus ja põhjalikum seletuskiri rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise majandusprognoosi kohta on esitatud siin.

Lisateave:
Raul Eamets
Eelarvenõukogu esimees
Tel: 514 0082
E-post: raul.eamets@ut.ee