Venemaa sõjaline kallaletung Ukrainale on muutnud majanduskeskkonna väga ebakindlaks ja prognoosimise erakordselt raskeks, mis peegeldub ka Eesti riigirahanduse väljavaates.

Kolmandat aastat järjest on riigieelarves kavandatud tulude-kulude plaani tulnud aasta keskel täiendada lisaeelarvega. Kahele pandeemia-aastale on vahetult järgnenud kiire ja heitlik energiahindade tõus ning sõjategevus Ukrainas, mis kõik on eeldanud valitsuselt vältimatuid lisakulutusi.

Samas näitab viimase kahe aasta kogemus, et Eesti majandus on võimeline muutuvates oludes kiiresti kohanema, ning ka valitsussektori eelarvepuudujääk on osutunud väiksemaks, kui viimastes prognoosides eeldati.

Rahandusministeeriumi vast valminud 2022. aasta kevadine majandusprognoos on aluseks stabiilsusprogrammile, milles tavapäraselt seatakse valitsuse eelarve-eesmärgid järgmiseks neljaks aastaks. Nii pikk ettevaade nii lähedal toimuva sõjategevuse taustal on seekord mõistetavalt prognoosimatu. Lähiaja arengutest annab kevadprognoos aga piisavalt usaldusväärse pildi.

Kui möödunud aastal ületas Eesti majandus jõuliselt juba pandeemia-eelse taseme, siis kevadprognoosi järgi 2022.‒2023. aastal Eesti majanduskasv püsivhindades seiskub. Eelarvenõukogu hinnangul on selline kasvuootus hetkeoludes põhjendatud, kuid seda ohustavad maailmaturu toormehindadega seotud ebamäärasus, pakkumispoolsed piirangud ja üldine ebakindlus investeeringutes.

Võrreldes sügisel koostatud prognoosiga on Eesti riigirahanduse väljavaade järsult halvenenud, seda nii suurenenud kulude kui ka vähenenud tulude tõttu. Seejuures ei paku kevadine rahandusprognoos veel täit ülevaadet, kuna selles ei ole arvestatud 2022. aasta lisaeelarvega ning sõjapõgenike võimaliku mõjuga on arvestatud vaid osaliselt.

Kriisioludes on eelarvetasakaalu ootused korduvalt edasi lükkunud. Ka tänaseks pole veel kindlust, millal ja millisel kujul Euroopa Liidus eelarvereeglid taas kehtestatakse. Eelarvenõukogu hinnangul tuleb eelarvepoliitikat kavandada vastutustundlikult ka oludes, mil eelarvereeglid ajutiselt ei kehti ja kulusurve on suur.

Selleks on tähtis, et ajutised lisakulud oleksid hästi põhjendatud ja püsivad lisakulud kaetud püsiva lisatuluga. Vastasel juhul on oht, et valitsussektori tulude ja kulude struktuur nihkub paigast ning hakkab käsikäes kiire hinnatõusuga kahjustama Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Eelarvenõukogu arvamus ja põhjalikum seletuskiri rahandusministeeriumi 2022. aasta kevadise majandusprognoosi kohta on esitatud siin.

Lisateave:
Raul Eamets
Eelarvenõukogu esimees
Tel: 514 0082
E-post: raul.eamets@ut.ee