Koroonaviiruse levik ja selle takistamiseks kehtestatud piirangud nii Eestis kui mujal toovad kaasa majanduslanguse, mis rahandusministeeriumi 2020. aasta kevadise majandusprognoosi järgi võib Eestis ulatuda 8%ni.

Siiski oodatakse rahandusministeeriumi prognoosis, et majandus taastub üsna kiiresti ja jõuab juba 2021. aastal kriisieelsele tasemele. Eelarvenõukogu hinnangul võib kriisist taastumise aeg kujuneda pikemaks, kuna majanduse tootmisvõimsus ja kaubandussuhted võivad kauem häiritud olla.

Lisaeelarves sisalduvad majanduse abimeetmed leevendavad majanduslanguse ulatust, kuid neil on oma hind – 2020. aastal on see esialgsel hinnangul üle ühe miljardi euro. Koos majanduslangusest tingitud maksutulude vähenemisega tähendab see, et valitsussektori nominaalne puudujääk võib 2020. aastal olla rohkem kui 10% SKPst. Eelarvenõukogu hinnangul on eelarve tulude poolel negatiivseks lisariskiks kehvem maksudistsipliin ja sellega kaasnev maksuvõlgnevuste kasv.

Puudujäägi rahastamiseks on valitsus otsustanud võtta laenu, kuna kogutud reservidest selleks ei piisa. Rahandusministeeriumi hinnangul võib Eesti valitsussektori võlakoormus ulatuda pärast kriisi 22%ni SKPst.

Eriolukorra tõttu on ajutine kõrvalekalle kehtivatest eelarvereeglitest lubatud. Et mitte võtta riigile üle jõu käivaid kohustusi, on eelarvenõukogu hinnangul tarvis majanduse abimeetmete väljatöötamisel rakendada tasakaalukat ja hästi sihitud lähenemist, keskendudes just neile meetmetele, millel on hetkel suurim lühiajaline mõju.

Et seekordne rahandusministeeriumi kevadprognoos kirjeldab ainult selle ja järgmise aasta arengut (ja sedagi vaid osaliselt), on eelarvenõukogu hinnangul oluline, et valitsus esitaks hiljemalt sügisel riigirahanduse pikemaajalise vaate koos eelarvetasakaalu taastamise sammudega.

Eelarvenõukogu põhjalikum seletuskiri on esitatud siin.

Lisateave:
Raul Eamets
Eelarvenõukogu esimees
Tel: 514 0082
E-post: raul.eamets@ut.ee