Urmas Varblane
Eelarvenõukogu liige

Sageli imestatakse, kuidas küll on nii, et majandusprognoose ei osata teha ja pannakse kõvasti mööda. Viimaste kuude jooksul toimub maailmamajanduse käekäiku prognoosivate asutuste vahel lausa võidujooks: kes muudab järgmiste aastate väljavaateid üha nigelamaks.

Mõni päev tagasi avaldas OECD Pariisis oma maailmamajanduse arengu vaheraporti, mis hoiatab, et järgnevatel aastatel võime siseneda pikaajalisse väga madala majanduskasvu perioodi. Eriti järsult on maha tõmmatud arenenud tööstusriikide kasvuväljavaateid. Näiteks euroalale ennustatakse järgmiseks aastaks vaid üheprotsendilist kasvu.

Selles majanduskasvu järsus aeglustumises on väga suur roll määramatuse suurenemisel, mida on tekitanud suures osas mitmesugused poliitilised sammud, mille taga on tunda populistlikke ideid ja soovi oma valijatele lihtsate lahendustega meeldida. Nii Donald Trumpi kui Brexiti kampaania keskmes olid sõnumid «andke meile meie maa tagasi» ja «võtame juhtimise tagasi». Nüüd on see tegevus vallandanud kaubandussõja, milles osalejad pole vaid USA ja Hiina, vaid see puudutab suurt osa maailmamajanduses osalejaid.

Euroopas on siiani selgusetu, mis saab Brexitist, kuid ilmselt tuleb sealt ettevõtjatele vaid halbu või väga halbu uudiseid. Lähis-Idas on selgusetu, kuidas areneb edasi USA ja Iraani vastasseis, mis survestab nafta hinda. See määramatus muudab ettevõtjad ettevaatlikuks ning võtab neilt ära soovi tegevust laiendada ja investeerida. Kogu see poliitilise määramatuse kasv töötab vastu keskpankade püüdlustele majandust elavdada.

Sellises tormilises väliskeskkonnas valmis rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis on aluseks Eesti järgmise aasta eelarvele. Majanduse prognoosimine on väga keeruline ja suuresti ka subjektiivne tegevus. Palju oleneb sellest, missuguseid tegureid arvesse võetakse ja kuidas nende arengut nähakse.

Rahandusministeeriumi prognoos on võtnud arvesse teatud eeldused väliskeskkonna riskide kohta ja alandanud majanduskasvu väljavaateid järgmiseks aastaks 0,5 protsendi võrra, 2,2 protsendini. Üldjoontes on see realistlik hinnang, kuid eelarvenõukogu leiab, et on veel teisi tegureid, mis viitavad veelgi suuremale aeglustumisele.

Globaalsete väärtusahelate ajastul oleme me väga tihedalt seotud ka maailma suurte majandustega ja ülemaailmse majanduskasvu aeglustumise mõju avaldub kiiresti ka meil, pidurdades meie ekspordikasvu ning seeläbi ka Eesti maksebilansi tasakaalu ja majanduskasvu. Viimased andmed Eesti ekspordi kohta näitavad, et juunis oli see kaheksa ja juulis kaks protsenti väiksem kui aasta tagasi. Esmajoones probleemidest energeetikas ja mäetööstuses tulenevalt hakkas ka Eesti tööstustoodang kahanema, olles juunis kuus ja juulis viis protsenti väiksem kui aasta tagasi.

Paraku langeb majanduskasvu oodatav aeglustumine kokku vajadusega valitsuse eelarveseisu parandada. Sellise olukorra oleme ise tekitanud, kuna viimaste aastate heades majandusoludes ei ole me suutnud valitsuse kulutusi kontrolli all hoida. Kulutatud on ka see osa maksutulust, mida võis pidada ajutiseks ülelaekumiseks. Nüüd on valitsusel seadusest tulenev kohustus eelarvet igal aastal eelmisega võrreldes parandada, kuniks oleme uuesti struktuurses tasakaalus. Samal ajal on valitsusel veel palju täitmata valimislubadusi, mis kõik lisaraha vajaksid.

Tundub, et järgmise aasta eelarve saadi viimasel hetkel kokku pigem ajutiste lahendustega. Edaspidi on patiseisu lahendamiseks pööratud pilgud tulude poolel pensionireformi ja Euroopa Liidu tõukefondide kiirema kasutuselevõtu suunas, kulude poolel avaliku ja erasektori koostöö suunas. Neid meetmeid ümbritseb aga hetkel veel suur ebakindlus.

Mida soovitada nõrgeneva väliskeskkonna ja pingelise eelarveseisu taustal, et Eesti majanduse kasvuvõimekust hoida? Üks vastus on: targalt investeerida. Ning teha ettevalmistusi, et saaksime üldse investeerida.

Investeeringud on eelarvekitsikuses või majandusolude halvenedes ahvatlev kokkuhoiu koht, kuna neid on võimalik konjunktuurile viidates edasi lükata, väiksemas mahus ette võtta või sootuks ära jätta. Investeeringud peaksid olema aga viimane koht, kust kokkuhoidu otsida, et oma muudele valimislubadustele katet leida. Kahjuks esialgsel kiirhinnangul tundub, et 2020. aastaks kavandatud investeeringud ongi madalamad kui varasematel aastatel.

Kuhu investeerida? Ühelt poolt on tähtis taristu: investeeringud teedesse jne. Kui ettevõtjatel pole investeerimiseks kindlust, saab seda toetada riik. Kuid teedeehitust ei saa nii kiiresti alustada või aeglustada, olenevalt majandustsüklist. Seetõttu on palju räägitud vajadusest teha ära kõik ettevalmistavad tööd, et teedeehituse mahtu oleks võimalik sobival hetkel (ja eelarvepiiranguid austades) tõsta.

Teine konkreetne näide, mida eelmise majanduskriisi järel soovitasime ja mida nüüd ka Stockholmi Keskkonnauuringute Instituut soovitab, on investeerida elamute soojapidavuse parandamisse. Erinevalt teedeehitusest on see väga paindlikult juhitav meede, mis toob tagasi väiksema energiatarbe kaudu kogu ühiskonnale ning vähendab süsinikuheidet.

Hoopis pikema vaatega suund on investeerida teadus- ja arendustegevusse ja vastavasse võimekusse. See ei ole lihtsalt ühe protsendi teadus-arenduse tegevuse kulutuste küsimus. Meie majanduse peamine probleem ei seisne küsimuses, kuidas paremini ümber jaotada, vaid kuidas rohkem uut väärtust luua. Sellest ei piisa, et me ainult pahandame, miks meie ettevõtted ei ole nii innovaatilised kui Soomes või Rootsis. Senine kogemus ütleb, et pole riiki, kes oleks saavutanud kestlikku edu ilma riigipoolse tugeva ja mõtestatud toeta teadmistepõhise ühiskonna suunas liikumiseks.

Siit tekib küsimus, kus on need investeeringud, mis on vajalikud, et ärgitada meie ettevõtteid oma tehnoloogilist võimekust tõstma, teadmiste pagasit uuendama ning koostööpartnereid otsima nii meie kui ka välismaistest ülikoolidest. Mis on saanud innovatsiooniagentuuri loomise mõtetest Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse juures? See kõik on tegelikult prioriteetide küsimus. Meie jutud teadmuspõhisele majandusele üleminekust jäävad vaid tühjadeks sõnadeks, kui eelarve seda ei kajasta.

Avaldatud: 27.09.2019
Väljaanne: Postimees
Viide: https://leht.postimees.ee/6787844/urmas-varblane-keerulised-ajad-vajavad-tarka-eelarvepoliitikat