Rahandusministeeriumi 2021. aasta kevadise majandusprognoosi põhjal on valitsus koostanud riigi eelarvestrateegia aastateks 2022‒2025. Eelarvenõukogu ülesanne on hinnata eelarvestrateegias seatud eelarve-eesmärke, lähtudes eelarvereeglitest ja eelarvepositsiooni parandamise vajadusest. 2020. aasta kevadel kehtestati Euroopa Liidus eelarvereeglite vabastusklausel, mis on siiani jõus.

Eelarvestrateegia koostamisel on valitsuse eesmärk olnud eelolevate aastate eelarvepuudujääki kevadprognoosiga võrreldes vähendada. Selleks kavandatakse lisatulusid ja tegevuskulude kokkuhoidu, aga ka avaliku sektori investeeringute vähendamist. Riigi eelarvestrateegia järgi ulatub nominaalne eelarvepuudujääk 2022. aastal 3,8%ni SKPst ja 2023. aastal 3,2%ni SKPst.

Euroopa Liidu eelarvereeglite järgi ei tohi eelarvepuudujääk tavaoludes ületada 3% SKPst. Kuna rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi ületab Eesti majandus juba järgmisest aastast oma kriisieelse taseme, pole eelarvenõukogu hinnangul alates 2022. aastast eelarvepuudujäägi 3% piiri ületamine enam põhjendatud.

Seega soovitab eelarvenõukogu sel sügisel 2022. aasta riigieelarvet koostades valitsussektori eelarvepuudujääki vähendada, praeguste prognooside järgi vähemalt 220‒230 miljoni euro võrra. Eelarvepuudujääki saab vähendada riigi tulusid suurendades ja/või kulusid vähendades.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi hinnates leidis eelarvenõukogu, et lähiaastate majanduskasv võib osutuda oodatust kiiremaks. Seda tänu teise pensionisamba väljamaksetele ja kasvanud eratarbimisele ning prognoositust kiiremale palgakasvule. Tänu sellele võivad ka maksulaekumised kujuneda oodatust paremaks. Positiivsema kasvustsenaariumi täitumisel soovitab eelarvenõukogu kasutada täiendavat maksutulu mitte lisakuludeks, vaid eelarvetasakaalu kiiremaks taastamiseks.

Eelarvenõukogu põhjalikum seletuskiri riigi eelarvestrateegia 2022‒2025 kohta on esitatud siin.

Lisateave:
Raul Eamets
Eelarvenõukogu esimees
Tel: 514 0082
E-post: raul.eamets@ut.ee