Lisaks riigi ametlike majandusprognooside hindamisele on eelarvenõukogu ülesanne hinnata siseriiklike eelarvereeglite täitmist. Seejuures hindab eelarvenõukogu kevaditi, kas valitsussektori möödunud aasta struktuurne eelarvepositsioon vastas seatud eesmärgile ja eelarvereeglitele laiemalt. Esimest korda eelarvenõukogu ja riigieelarve seaduse ajaloos käivitati 2020. aastal koroonakriisi puhkedes eelarvereeglite vabastusklausel, mis peatas ajutiselt arvuliste piirangute järgimise nõude eelarvepoliitika kujundamisel. Vabastusklausel kehtib veel ka vähemalt 2021. aastal.

Paraku ei olnud enne koroonakriisi Eesti valitsussektori eelarvepositsioon struktuurses tasakaalus, et kriisiks suuremaid eelarvepuhvreid koguda. Lubatust suurema struktuurse puudujäägi tõttu 2018. aastal oli käivitunud eelarvereeglites sisalduv korrigeerimismehhanism, mis nõudis eelarvepuudujäägi järkjärgulist vähendamist ja millest lähtudes soovis valitsus uuesti struktuurse tasakaalu lähedale jõuda 2021. aastal.

Vähemalt selline oli valitsuse plaan 2019. aasta sügisel, kui asuti koostama järgmise aasta riigieelarvet. 2020. aasta riigieelarve koostati nii, et valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon oleks tasakaalus ja struktuurne eelarvepuudujääk väheneks seejuures 0,7%ni SKPst.

2020. aasta kevadel aga selgus, et puudujäägi vähendamise eesmärk jäi saavutamata 2019. aastal ja jääb koroonakriisi tõttu saavutamata ka 2020. aastal. Koroonakriisi puhkemisel käivitati eelarvereeglite vabastusklausel ja Eesti valitsus ei seadnud enam arvulist eesmärki 2020. aasta eelarvepuudujäägi suurusele – olid vaid kevadel ja suvel koostatud prognoosid, mida ümbritses paratamatult suur ebakindlus. Rahandusministeeriumi kevadise ehk pessimistlikuma prognoosi järgi võis valitsussektori 2020. aasta eelarvepuudujääk ulatuda nominaalselt koguni 10%ni SKPst ja struktuurselt 5%ni SKPst.

Nii vabastusklausli rakendamine kui ka eelnevalt seatud arvulistest eelarve-eesmärkidest loobumine koroonakriisi majandusmõjude leevendamiseks oli eelarvenõukogu hinnangul 2020. aastal põhjendatud.

2020. aasta majanduslangus ja eelarvepuudujääk kujunesid siiski väiksemaks, kui rahandusministeerium aasta jooksul prognoosis. Statistikaameti hinnangul ulatus valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk 2020. aastal 1,3 miljardi euroni ehk 4,8%ni SKPst. Rahandusministeeriumi hinnangul vastab see struktuursele puudujäägile 3,6% SKPst.

2020. aasta eelarve on viinud tasakaalust välja tulude vähenemine ja kulude suurenemine. Võrreldes 2020. aasta riigieelarve ootustega, mille järgi ulatusid nii valitsussektori tulud kui ka kulud 11,5 miljardi euroni, osutusid tulud ligikaudu 600 miljoni euro võrra väiksemaks ja kulud 700 miljoni euro võrra suuremaks. Majanduse abimeetmete eelarvekuluks kujunes 2020. aastal rahandusministeeriumi hinnangul 2,8% SKPst. Riigi abimeetmed on jätkunud ka 2021. aastal.

Enneolematult suure eelarvepuudujäägi finantseerimiseks võttis riik nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi võlakohustusi ning 2020. aasta lõpuks ulatus valitsussektori võlakoormus esmakordselt 18,2%ni SKPst.

Eelarvenõukogu põhjalikum seletuskiri valitsussektori 2020. aasta eelarvepositsiooni kohta on esitatud siin.

Lisateave:
Raul Eamets
Eelarvenõukogu esimees
Tel: 514 0082
E-post: raul.eamets@ut.ee